UIVERSITAS TOETAB JA NÕUAB: TEADLASED TOETAVAD ÕPETAJAID

      UIVERSITAS TOETAB JA NÕUAB: TEADLASED TOETAVAD ÕPETAJAID kommenteerimine on välja lülitatud

Pankurid maksavad solidaarselt dividende, päästjate palk on solidaarselt külmutatud, väikesepalgalised tasuvad solidaarselt maksusid. Kas õpetajaid aitab vaid streik?

Õpetajate puuduse leevendamiseks on tarvis, et õpetaja saab vähemalt Eesti keskmist palka. Õpetajate puudus Eestis on suur – Arenguseire Keskuse värske raport tõdeb õpetajate enneolematut töölt lahkumist. Eestis lahkub töölt kolmandik alustavatest õpetajatest esimese kolme tööaasta jooksul. Sellest enamgi lahkujaid on kogenud õpetajate seas – 2021/22. õppeaastal lahkunutest moodustavad 30% vanuses 40–59 ehk tõenäoliselt oma karjääri keskpaigas olevad vilunud õpetajad. Enne valimisi lubati õpetajatele Eesti keskmist palka ja et seda riigieelarves kahjuks ette ei nähta, on õhus õpetajate streik.

Eestis on aastal 2021 sõlmitud Hariduslepe Ühiskondlik kokkulepe Eesti hariduse arengu ja jätkusuutlikkuse kindlustamiseks, ja selle täitmisele asumine on riigimehelik.

Haridusleppe sõlmiseid õpetajate, õppejõudude, teadlaste, üliõpilaste ja õpilaste esindusorganisatsioonid aastal 2021. Haridusleppes on toodud välja 5 Eesti haridussüsteemi valupunkti ja lahendust neile.. Haridusleppe sõlminud esindusorganisatsioonid peavad ainuvõimalikuks käsitleda Eesei haridussüsteemi tervikuna.

Haridusleppe põhiline sisu on see, et 1) nii kõrghariduse riigipoolse rahastamine kui ka üldhariduse õpetajate palgafondi rahastamine on vähemalt 1,5% SKPst;  2) tasuta eestikeelne kõrgharidus; 3) riigipoolse rahastuse suurenemine peab tagama kõikidele haridusvaldkonna töötajatele motiveerivad töötingimused, kaasa arvatud ametikoha- ja palgastabiilsuse.

 

Haridusleppega liitusid Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Erakond Eestimaa Rohelised. Praegu on teiste erakondade allkiri sellel puudu. Riigieelarve kõnelustel tuli koalitsioon välja hoopis kummaliste ettepanekutega. Nimelt kavatseti taganeda isegi Eesti ülikoolidega sõlmitud kokkuleppest, milles riik lubas arvestada kõrghariduse rahastuse kasvuga 15% aastas, et likvideerida paljude aastatega tekkinud mahajäämus.

  1. aastal olid valitsussektori kõrghariduskulud suurusjärgus 1,1% SKPst. Aastal 2013 investeeriti kõrgharidusse 1,4% SKPst ja tasuta kõrghariduse reformi eel 1,6%.

Üliõpilase kohta on Eesti hariduskulud 65% EL keskmisest. Võrreldes sarnaste süsteemidega, kus riik pakub tasemeõpet suurele osale üliõpilastele õppemaksuta ning kus teadussüsteem tugineb suuresti ülikoolidele, investeerime kõrgharidusse oluliselt vähem ka osakaaluna SKPst (meist investeerivad vähem vaid Küpros ja Kreeka).

Põhjamaade targema majanduseni viib Eestit ainult üks tee, mis käib teaduse ja hariduse kaudu. Teadus- ja arendustegevusele kulutavad Soome ja Rootsi inimese kohta üle 350€ aastas, Eesti aga kõigest 150€. Soomes ja Rootsis kulutatakse riigieelarvest kõrgharidusele 1,5% ja 1,3%, Eestis aga kõigest 1,1% SKP-st – osakaal, mis on aastatega ainult vähenenud.

Valitsusel oli, vaatamata esialgsetele kärpeplaanidele, siiski piisavalt tulevikku vaatavat riigimehelikku pilku ja kõrghariduse rahastamist ei vähendatud.  Täname Eesti Vabariigi Valitsust selle eest. See on kindlasti leevendus Eesti ülikoolide akadeemiliste töötajate töökoha- ja palgakindlusele ning projektisõltuvuse vähendamisele, olles sammuks edasi liikumisel eesmärgi poole, et kõrghariduse rahastamise osakaal on vähemalt 1,5% SKP-st.

Samas on üldharidus Haridusleppe teise osapoolena jäänud piisava tähelepanuta. Eesti ligi 30 000 õpetajat esindava Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) juhi Reemo Voltri sõnul ei oleks olukord üldse tohtinud streigivõimaluseni jõuda, sest õpetajate madal töötasu seab ohtu Eesti riigi põhilised funktsioonid ning on arusaamatu, et valitsus hariduskriisi niimoodi ignoreerib. „Tööandjad räägivad aastaid, et õpetajate madal palk on toonud kaasa inseneride põua, mistõttu on eestlaste sissetulekud väikesed ja riigi maksutulust miljard puudu. Eesti koolidest on juba praegu puudu tuhandeid kvalifitseeritud õpetajaid. Hariduskriis on üle kasvamas ühiskonna kriisiks,“ sõnas Voltri. Reemo Voltri sõnutsi on eesmärk sõlmida kollektiivleping, mis garanteerib õpetajate palga normaliseerumise järjepidevalt järgneva nelja aasta jooksul nii, et õpetaja saab vähemalt Eesti keskmist palka.

Euroopa Liidu riikides, seega ka Eestis, seisab ees töötasu alammäära direktiivi ülevõtmine. Direktiiv ülevõtmise raames tuleb koostada sotsiaaldialoogi edendamise tegevuskava ja edendada Eestis oluliselt kollektiivlepingutega kaetust, milles Eesti on praegu EL riikides viimane – vaid 19% Eesti töötajatest on kaetud kollektiivlepinguga.

On väga hästi, et Eestis on järgmiseks aastaks kokku lepitud miinimumpalga oluline tõus. See on tähtis samm ühiskondliku ebavõrdsuse vähendamiseks. Üleriigilist kollektiivlepingut on tarvis ka kõrgharidussektoris, et tagada akadeemilistele töötajatele töökoha- ja palgakindlus ja stabiilne kuupalk, millest praegu ollakse Eesti ülikoolides tänu projektisõltuvusele väga kaugel.

Ootame edasisi samme Haridusleppe jõustamiseks Eestis, sest kvaliteetne, kättesaadav ja stabiilselt rahastatud haridus on Eesti inimeste heaolu ja ühiskonna kestlikkuse jaoks strateegiliselt määrava tähtsusega ning seda põhimõtet toetab ka president Alar Karis. 

Soovime Eesti tasakaalustatud arengut Eesti inimeste heaolu ja ühiskonna kestlikkuse nimel. Akadeemilised ametiühingud kui kõrgharidustöötajate esindajad on 26. oktoobril Toompeal, et koos teiste töötajaid esindavate organisatsioonidega viia see sõnum otsustajateni.

In Focus: Standing for peace and defending the human rights of all

      In Focus: Standing for peace and defending the human rights of all kommenteerimine on välja lülitatud

Dear reader,

We are horrified and heartbroken by the growing violence in Israel and Palestine. As educators and unionists, we stand for peace and defend the human rights of all. We condemn terrorism, we condemn the killing of civilians. The suffering and destruction must end. 

All parties must respect the principles of the United Nations Charter and international humanitarian law. Captives must be returned to their families. Civilian lives and civilian infrastructure must be preserved, including educational and medical facilities, throughout all Palestinian territories.

We call on all parties to break the cycle of violence and engage in meaningful negotiations to ensure the lasting peace all people deserve and have a right to. 

As one of the few global organizations with colleagues on different sides of the current war, our solidarity with our members in both Israel and Palestine is unwavering. We stand with all the affected educators, students, and communities and echo their call for an end to the violence and the establishment of a lasting peace.

In solidarity,

David Edwards

General Secretary | Education International

MORE INFORMATION

 

08.09.2023 toimub Universitase üldkogu

      08.09.2023 toimub Universitase üldkogu kommenteerimine on välja lülitatud

Reedel 8. Septembril toimub Universitase ülkogu Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilise Ametiliidu ruumides U05-104. Koosoleku eesmärk on tugevdada koostööd erinevate organisatsioonidega.

 

Tehniline kõrgharidus Eestis 25 aastat hiljem

      Tehniline kõrgharidus Eestis 25 aastat hiljem kommenteerimine on välja lülitatud

Tehniline kõrgharidus Eestis 25 aastat hiljem

Eesti uus riigieelarve 2022 on vastu võetud tehnikakõrghariduse vajadusi arvestamata.

Möödunud aasta lõpus sai 80-aastaseks akadeemik Raimund Ubar, kelle artikkel „Kas Eesti kõrgharidust päästaks üksainus universitus?“ ilmus 25 aastat tagasi. Artiklis hoiatati tehnikahariduse hääbumise ja teadlaskonna alarahastamise tagajärgede eest.

Nüüd, 25 aastat hiljem on tagajärjed käes:

1) 2030. aastaks peame sulgema (poliitikute, mitte teadlaste otsusel) põlevkivienergiaplokid, ja seda olukorras, kus alternatiivseid/juhitavaid energiaallikaid ei ole veel projekteerima hakatud. Samal ajal levitatakse meedias arusaama, et Eestis pole vaja luua juhitavate, CO2 vabade energiaallikate (sh aatomielektrijaamade) projekteerimise pädevust. Iga insener teab, et tuule- ja päikeseenergia, isegi koos salvestussüsteemiga, ei hoia üleval vahelduvvoolu elektrivõrku ilma juhitavate elektritootmisjaamadeta.

2) Eestis on edukatest start-up’idest saanud arvestatavad teaduspõhist toodangut tootvad firmad, nagu Starship, Elcogen, Skeleton jne. Tehnikakõrghariduse alarahastust sisaldava riigieelarve valguses on need firmad alustanud erahariduse initsiatiiviga, luues oma tehnikaharidusasutused, mis ei ole ülikoolid. Selline suure hulga õppeasutuste tekkimine 25 aastat tagasi lõhkus toimiva haridussüsteemi ning nende hilisem sulgemine kulges vaevaliselt. Praegu tekkivad õppeasutused on veelgi enam väljaspool ühtset haridussüsteemi, vähendades vajaliku kõrghariduse saajate hulka.

3) TTÜ on püüdnud kohalike õppejõudude vähest rahastamist riigi poolt halduslepingute kaudu kompenseerida osalemisega konsortsiumis, kuhu kuuluvad Taani, Eindhoveni ja Müncheni tehnikaülikoolid ning Ecole Polytechnique Prantsusmaalt, Ecole Polytechnique Fédérale de Lausanne Šveitsist ja Technion Iisraelist. EL-i riikides on hea tava, et riik toetab sellist osalemist, Eestis aga praegu mitte.

Probleeme on veelgi: ühisõppekavad, välismaine profesuur, kolmandate riikide üliõpilaskond jne.

Kui Eesti riigi taasiseseisvumise järgsetel aastal oli üksi teaduse finantseerimine tasemel 0,6% SKP-st, siis 2021. aastal jõuti teadusleppe alusel alles 1,5%-ni. On õige, et haridus ilma teaduseta on poolik, aga tõde on ka vastupidises: hariduseta ei ole teadust. Kõrghariduse rahastamine 1,5% ulatuses näib uue riigieelarve valguses kauge eesmärgina. Ressursse on vähe ja neid hajutatakse ‒ traditsiooniliste tehnikaalaste vastutusvaldkondade jagamine ülikoolide vahel ei ole edu toonud. Näiteks pakiroboti programmeerimine, teadmata, kuidas see toimetab, pole kuigi edukas.

Loomulikult ei ole Eesti veel Euroopa viie rikkama riigi hulgas, kuigi seda eesmärki ei tohi naeruvääristada.

Tehnikaharidusele ei jätku raha. Kuid juba 25 a tagasi andis akadeemik Raimund Ubar mõned soovitused, nagu näiteks kehtestada luksusmaks, innovatsioonimaks, haridusmaks ning nende abil kujundada valitsuse hariduspoliitikat, arvestades riigile vajalikke prioriteete. Kahjuks pole poliitilised ringkonnad suunanud seda ettepanekut isegi riiklikule arutelule, millest võime teha järelduse poliitikute ebakompetentsuse kohta.

Praegu oleme EL-is, mitte nagu 25 aastat tagasi, kuid tehnikahariduse rahastamine on ikka tähelepanuta. Samas on EL Brüsselist pidevalt rõhutanud vajadust kasvatada riigi teaduspotensiaali. Eesti on EL-i direktiive ja soovitusi täitnud üldjuhul entusiastlikult. Näiteks oleme CO2/rohepöörde eesrindlased, ja seda ilma tehnikahariduse rahastuseta! Kuid selline rohepöörde edu põlevkivienergeetika valguses hääbub kiiresti.

Millele ikkagi rajame oma saatuse maailmas, kus teadmised on saanud väärtuseks? Juba Vargamäe Andres teadis Indrekut ülikooli saates, kus on prioriteedid.

TTÜ akadeemilised töötajad on olnud ja on alati valmis vedama Eesti riigi edukust, toetudes tehnikaharidusele.

 

Arvo Mere, PhD TTÜ õppejõud aastast 1979

Vladimir Viies, PhD MD in Education TTÜ õppejõud aastas1985

TTÜ AAL-i liikmed, pikaajalised õppejõud

Vastuskiri elektrihinna tõusust ja akadeemilistest töötajatest

      Vastuskiri elektrihinna tõusust ja akadeemilistest töötajatest kommenteerimine on välja lülitatud

Lae dokument PDF formaadis

Austatud pöördumise esitajad


Saatsite 18.01.2022 Riigikogule avaliku kirja, milles väljendate muret seoses energiahindade
kiire kasvu, sellest tuleneva elukalliduse tõusu ning kõrghariduse alarahastamisega. Märgite
oma kirjas, et kuna Eesti riigi poolne kõrghariduse finantseerimise kasv on viimastel aastatel
umbes poole väiksem kui SKP kasv, siis on järjekindlalt vähenenud selle osakaal SKP-st.
Samuti toote välja, et kõrghariduse jätkuv alaalarahastamine võib viia olukorrani, kus
akadeemilistel töötajatel tuleb majanduslikuks toimetulekuks haridussüsteemist lahkuda.
Riigikogu kultuurikomisjon arutas Teie pöördumist oma käesoleva aasta 25. jaanuari istungil.
Teie kirjas toodud mure on komisjonile tuttav ning arusaadav. Kultuurikomisjoni algatusel
arutas Riigikogu 2021. aasta detsembris olulise tähtsusega riiklikku küsimust „Kõrghariduse
roll, kvaliteet ja rahastamise alused“. Komisjon tunneb jätkuvalt muret kõrghariduse
rahastamise pärast ning jätkab teema aruteludega oma edasistel istungitel.
Vabandame vastuse viibimise pärast.


Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Aadu Must
esimees
Silja

Заявление в поддержку Украины, украинского народа и российских граждан, выступающих против войны

      Заявление в поддержку Украины, украинского народа и российских граждан, выступающих против войны kommenteerimine on välja lülitatud

Statement of support_PDF (download)

Мы, организации, выступающие от лица эстонских ученых, преподавателей, учителей и студентов, безоговорочно осуждаем агрессию России против Украины. В наших сердцах и помыслах мы сегодня с народом Украины.

Мы также выражаем солидарность и глубочайшее уважение тем мужественным людям в России, которые сказали свое твердое НЕТ этой позорной агрессивной войне, причиняющей невообразимые страдания и разрушения. Мы особенно благодарны российским исследователям и научным журналистам[1][2] за их открытое письмо против войны[3], написанное и опубликованное вопреки угрозе прямого преследования. Мы надеемся, что оно найдет широкий отклик в российских научных кругах и обществе и побудит вас к дальнейшим действиям.

Российские географы[4], учителя[5], медицинские работники[6], муниципальные депутаты[7], деятели культуры и искусства[8], спортсмены, феминистки[9] и другие группы российского общества[10][11][12][13][14][15][16] также выразили свой протест. Многие россияне вышли на улицы, требуя прекращения войны; тысячи были арестованы[17]. Мы призываем все русские диаспоры по всему миру присоединиться к антивоенным усилиям. Интеллигенция, совесть нации, должна указывать путь. Вы не одиноки, протестующий русский народ не одинок. Героическое сопротивление украинцев вместе с массовым осуждением войны в России и на международном уровне, решимость российских солдат не участвовать в агрессии[18] могут остановить войну и заложить основы более безопасной Европы будущего.

Эстонцы и русские живут бок о бок уже более тысячи лет. Равноправная, справедливая, процветающая и демократическая Россия – это одна из главных надежд эстонского народа со времен революции 1905 года.

Мы выступаем единым фронтом против этой войны и требуем немедленного и полного вывода российских войск с территории Украины!

 

Эстонская конфедерация профсоюзов научных работников

Федерация профсоюзов эстонских высших учебных заведений, научно-исследовательских и опытно-конструкторских учреждений UNIVERSITAS

Эстонский профсоюз работников образования

Союз студенческих представительств Эстонии

представляющие членские организации

Объединение преподавателей Тартуского университета

Профсоюз Эстонского университета естественных наук

Профсоюз Таллинского университета

Профсоюз Таллинского технического университета

Профсоюз Эстонской академии музыки и театра

Профсоюз академических профессионалов ETAL

Профсоюз Таллинской высшей технической школы

[1] https://www.science.org/content/article/step-nowhere-russian-scientist-organizes-protest-ukraine-war

[2] https://www.youtube.com/watch?v=-zkUq3Uqp-Q

[3] https://trv-science.ru/2022/02/we-are-against-war-all/

[4] https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSda40t4qloWZ386f0EueqHbCDZGJdE56GGJdHD5YAKUk7R29w/viewform?fbclid=IwAR0DqzM0v8ymfkEL65IAVvUNphwvbFUEciGR0aDUF0rcOywGlu45DiiLqW0

[5] https://www.teachnotwar.org/

[6] https://madmed.media/open-letter/

[7] https://docs.google.com/document/d/1RQwoxg7tkjM-4BhuSLftyUaPfSDPd8ONECnMtFhqkgo/preview?pru=AAABf09H3bo*b5qZgck-EPfqaa19pOUhAQ

[8] https://spectate.ru/art-workers-public-letter/

[9] https://jacobinmag.com/2022/02/russian-feminist-antiwar-resistance-ukraine-putin; https://t.me/femagainstwar/4

[10] http://www.change.org/NetVoyne

[11] https://prorus.ru/interviews/otkrytoe-pismo-arhitektorov-i-gradostroitelej-rossii-protiv-voennyh-dejstvij-v-ukraine/

[12] https://docs.google.com/document/d/1rSmclqedrhTASIsyXLOz39pU0WzV8b443au9X88Lx_c/edit

[13] https://meduza.io/feature/2022/02/26/rossiya-napala-na-ukrainu-v-samoy-rossii-i-po-vsemu-miru-protiv-etogo-vystupili-tysyachi-lyudey-vot-ih-nepolnyy-spisok

[14] https://book-alliance.ru/?fbclid=IwAR0Jt1c6z5LI-GktLaqBjXbwZ4Ec4qGDjcge44mSenIu09xmW4Krq4OyU0Q

[15] https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSfB__jxZjhHiQeX7UAJF_5ktaxIwxEaqJWEX0BJJZSyGfQ7pQ/viewform

[16] http://ktr.su/en/content/news/detail.php?ID=7384&fbclid=IwAR362VS40Kaewr8I6BZ1LStX_fBT7w13oF-a3cRGL3L3RXsYyqzOqSJd5Fs

[17] https://www.theguardian.com/world/2022/feb/25/prominent-russians-join-protests-against-ukraine-war-amid-1800-arrests-putin; https://www.ohchr.org/EN/NewsEvents/Pages/DisplayNews.aspx?NewsID=28178&LangID=E

[18] https://twitter.com/DefenceU/status/1498359087184109572?ref_src=twsrc%5Etfw%7Ctwcamp%5Etweetembed%7Ctwterm%5E1498359087184109572%7Ctwgr%5E%7Ctwcon%5Es1_&ref_url=https%3A%2F%2Fwww.postimees.ee%2Fembed%2Fliveblog%2F15932%3Farticle_id%3D7464760&fbclid=IwAR3j02SN8-vIKOcqis8sxPuF3kZ_7XaN_a_PTruh2zykHkAVcmKzjV8P2aI

Vabariigi Presidendi kantselei vastukiri

      Vabariigi Presidendi kantselei vastukiri kommenteerimine on välja lülitatud

Vastukiri PDF formaadis: Koel280122

Austatud Ants Koel


Vabariigi Presidendi palvel tänan Teid UNIVERSITASe ja Tartu Ülikooli Ametiühingu
18.01.2022 ühise avaliku kirja elektrihinna tõusust ja akadeemilistest töötajatest edastamise eest.
Kahe ülikooli endise rektorina mõistab riigipea esile toodud muresid väga hästi. President on
nendel teemadel rääkinud oma kohtumistel valituse liikmetega ning kavatseb kõrghariduse
tuleviku ja sellega seotult ka rahastamise küsimustega edaspidigi tegeleda.

Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Peep Jahilo
direktor

Avalik kiri elektrihinna tõusust ja akadeemilistest töötajatest

      Avalik kiri elektrihinna tõusust ja akadeemilistest töötajatest kommenteerimine on välja lülitatud

Loe täis pikkuses avaldust siit: Avalik kiri elektri hinnast ja akadeemilistest töötajatest

Lugupeetud Eesti Vabariigi Valitsus,

Lugupeetud Eesti Vabariigi Riigikogu,

Lugupeetud Eesti Vabariigi President,

Käesoleva kirja lisana edastan Eesti kõrgkoolide, teadus- ja arendusasutuste ametiliitude ühenduse UNIVERSITAS ja Tartu Ülikooli Ametiühingu ühise avaliku kirja.


Elektrihinna tõus on õigustatult tõstnud pahameeletormi tarbijate hulgas.

Valitsus on jõudnud ka reageerida – kuid siiski pakutud muudatused toimivad eelkõige pikas perspektiivis.

Lühiajalise perspektiivi meetmed tunduvad tulema eelkõige maksumaksja raha tagasi kanaliseerides.

Ei näe kaalumisel võimalusi, kuidas vähendada Eesti kulusid energia sisseostul.


Tähelepanuta on jäänud ühe töötajate segmendi, akadeemiliste töötajate, tulude kasvatamine.

Loodame, et see teema COVID ja elektrihindade tulevärgi varju ei jää.

 

Lugupidamisega,

Ants Koel

+372 5115856

UNIVERSITAS esimees